Kainaabrid Lisa ja Chris oma Wild Rumpus nimelise katamaraani Lagoon 50 kõrval
Pühapäev, 08.veebruar 2026, kell Paapua Uus-Guinea’s 22:00 (12:00 UTC, Eestis 14:00).
Paapua Uus-Guinea, Port Moresby, Royal Papua Yacht Club Marina – sõidetud vahepeal 0 nm, 0 tundi, kokku 2278 miili.
Nädal möödas ja sekka aja maha võtmisele – kõik tehnilised probleemid samuti seljatatud! 😎
Selgus, et olen 2026 aastal esimene sadamat külastav alus!!
Lisaks sellele, et praegu siin regioonis keegi teine ei purjeta, olen saanud endale crazy-estonian-solo-sailor hüüdnime, põhjusel et kolan üksinda mööda linna ringi.
Seda pannakse väga imeks ja tungivalt ei soovitata!
Ma pole (tänaseks rohkem kui nädala jooksul) kordagi tundnud mingit ohtu.
Mõistetavalt oma nina päris igale poole ei topi ja ka asjadel-ümbrusel hoian silma peal.
Poes, kus teiste hulgas merega seotud kaupu silmasin, nägin n-ö käsitsi keeratavaid trossi otsi.
Tuntud nende kuulsaima valmistaja Sta-Lock järgi.
Sellised vidinad, mis peaks iga purjeka varuosakarbis kaasas olema… 😳
Ostsin ka varuks.
Ühest ehitustarvete poest sain ammu himustatud akudrell’ile ning “relakale” nii soodsa hinna, et nüüd on need mul laevas olemas! Mis siis et täiesti tundmatu nimega Total, aga tagantjärele tarkusega võin öelda, et oleks võinud must-be varustuses olema.
Nüüd on mul sama tunne, nagu filmis Visa hing 1, Bruce Willis’e kehastatud John McClain’il.
Kui ta saatis pahadele sõnumi – Now I have a machine gun! Ho-ho-ho!! 😆
Mastis käies vöörstaaki alla toomas vaatasin üle parempoolse parduuni (tross, mis hoiab masti küljelt) – olin märganud sellel paari katkenud kiudu.
Ehmatus oli suur, sest katki olid tegelikult pooled kiud!!
Tuli ka selle parandamine ette võtta!
Kokku käisin Port Moresby’s pootsmani-tooliga üleval viis korda!
Neljapäevaõhtusel istumisel selgus, et meie seltskonnas on Paradise Breweries õlletehase juht.
Just see õlu oli mulle siinsete päevade jooksul meeldima hakanud!
Ta pakkus mulle ja Chris’ile tuuri tehases ning leppisime selle kokku juba järgmiseks päevaks!
Sadamas ringi jalutades hakkasid silma mõned huvitavad alused.
Veepumba tihendi asenduseks ostsin mingi mootorsae samalaadse tihendi, simmerling või kaelustihend on vist ametlik nimetus (2 mm väiksema välisläbimõõduga, aga sisemine – võlli ava on sama).
Tegelikult veidi uskumatu, et siin nii lihtsat asja ei leidu!
Eile tegelesingi sellega, et vanast tihendist ning Sika‘st puudu jääv ümbermõõt “teha”.
Tänase proovisõidu ning tankimise järgselt olen valmis homme teele asuma!
Umbes kolme ööpäevaga võiks jõuda mööda Ashmore riff’ist, läbi Suurest Vallrahust ja Austraaliale kuuluvale Neljapäevasaarele.
Estonia