Pärast Fidži’l vette tõstmist esimest korda jälle vendrid väljas ja kai ääres (Ok – korraks Vanuatu’l ka, aga siin ikka n-ö statsionaarne kaikoht 🙂)
Pühapäev, 01.veebruar 2026, kell Paapua Uus-Guinea’s 20:00 (10:00 UTC, Eestis 12:00).
Paapua Uus-Guinea, Port Moresby, Royal Papua Yacht Club Marina – sõidetud Maopa’st 88 nm, 28 tundi, kokku 2278 miili.
Teekond kulges kenasti plaanipäraselt…
Kui sihtkohani oli jäänud vaid 25 miili jõudis pärale lubatud tugev tuul… Ja ta oli tugev!
Ilma purjedeta, ainult laeva kere ei suutnud mootoriga “pautida”!
Et suunda muuta, tuli teha läbi alla-tuule n-ö lehmakas!
Lõpuks andis tuul vähehaaval järele ja poole fokaga sain krüssates liikuma.
Lisamiile kogunes nelja-viie jagu, aga pealinnale tasakesi lähenesin.
Kuni sain aru, et miski takistab…
Olin päeva jooksul kahel-kolmel korral veidi tagurdanud, selleks et vabaneda rohu-samblamättast kiilu või sõukruvi jala ees.
Nüüd sellest abi polnud. Tagasikäiguga tekkis lisaks eriti vastik vibratsioon!
Oli veel valge, ent umbes poole tunni pärast saabub pimedus.
Võttis veidi aega eneses võimalike ohtude üle sisemise vaidluse pidamine, kuid otsustasin ikkagi sukelduda põhja alla olukorda kontrollima!
Propellerisse oli takerdunud kilekott!!!
Teadsin, et pean sadama lähedusse ankrusse jääma ja hommikul ootama raadio teel edasiseid juhiseid.
Enne maale saamist tulevad pardale ametnikud, alles siis tohib sadamasse siseneda.
Olin üsna väsinud ning rahulikus vees ankrul olles magasin hästi!
Alles pärastlõunal teatati, et võin liikuda kütusekaisse.
Seal tehakse vajalikud toimingud tolli, immigratsiooni ning bio-ohutuse-ametniku poolt.
Ainult Galapagosel on seni kontrollitud laeva seest veel põhjalikumalt!
Kaks tegelast tuulasid kõik kapid ja istmete alused läbi.
Miskit nendele huvi pakkuvat nad ei leidnud ja peale kella kolme sain loa minna kohale B44.
Olen üle hulga aja n-ö kõigi mugavustega marina’s!
Lisaks veel tormide solgutamised!
Selline väike puhkus sobib mulle väga hästi!
Pagana hea on minna maa peal korras WC-sse ja lödistada puhtas duširuumis reguleeritava temperatuuriga vee all! 😊
Kui otsad kinni sain, tutvusin vastaskais asuva Wild Rumpus nimelise katamaraani Lagoon 50 abielupaarist double-handed meeskonnaga – Lisa ning Chris USA’st, Oklahoma’st.
Veidi hiljem sadama hing Brian’iga.
87-aastane vana käib kõiki saabujad tervitamas ning jagab soovi korral kontakte või kohalikku infot.
Õhtuks kutsus ta meid kõiki enda juurde pizza’t sööma.
Port Moresby’s pean nüüd ilma ootama.
Tegelikult on ka nimekiri, mida vaja vahetada või parandada omajagu pikk – päeva-paariga tehtud ei jõuagi!
Alustan enda mustast pesust.
Mootoril jookseb mereveepumba tihend.
Päevaga juba umbes 2 liitrit. Sellisega India ookeanile ei kipu.
Loodetavasti leian siit vöörstaagi jaoks korralikuma vaieri (trossi), vähemalt roostevaba.
Kütust, joogivett ja provianti on kindlasti juurde vaja.
Estonia