Eemal kai, kuhu saavad vist silduda ka transpordilaevad. Uskumatu sodi ümberringi, vasakul on näha mingi suurema klaaspastikust laeva jäänused!
Laupäev, 10.jaanuar 2026, kell Saalomoni saartel 13:00 (02:00 UTC, Eestis 04:00).
Lata küla (linn oleks palju öelda), Nendo saar, Saalomoni saared – Port Vila’st sõidetud 474 nm, 96 tundi (4 ööpäeva), kokku 1013 miili.
Esimene 1000 miili sai sel etapil täis!
Oli mõnusaid rahuliku tuulega päevi, vaid purjedega edasi liikumist, ent viimased 36 tundi ilm vaikis ning siis aitas diisel sihtkohale lähemale.









Ma ei hakka keerutama või sõnu valima, aga see koht on ikka päris viimaste seas, mille olemasolu juskui kogu maailm oleks ära unustanud!
Kui enne päikeseloojangut saabusin, siis sõitis paaditäis kohalikke parda kõrvale – kõigil suud ja hambad erepunased, justkui oleks äsja verd joonud!
See on beetlipähklist, mida kõik kohalikud närivad – saavad sellest joobe.
Midagi asjalikku uduste silmade ja arusaamatu inglise keelega tüüpidelt ma teada ei saanud.
Siin pole head kaldaäärset ankrul olemiseks, sest kiirelt läheb sügavaks.
Ainuke väike sobiv abajas on asulast teisel pool lahte – peaaegu 2 miili eemal.
Põristasin kummikaga mitu korda seda vahemaad edasi-tagasi.


Õhtul tulin esimest korda asulasse, kui hämardus.
Otsisin netti pääsemiseks telefoni kaarti või mõnd wifi võrku.
Olid mõned veel avatud väikesed räämas poekesed, kus sai laadida kohaliku mobiilivõrgu kasutamiseks raha kaardile, kuid keegi ei pakkunud sim-kaarti.


Ühest mööduvast autost soovitati mul pimedas ringi mitte kõndida, sest see polevat turvaline.
Politseimaja juures oli valgustatud ning ka üks mundris naisterahvas.
Kui küsisin wifi-võrgu parooli, tuli tagaruumist katkise ja värviga mäkerdatud t-särgis veripunaste hammastega mees, kes mulle küsimusi hakkas esitama – nimi, kust pärit, miks siin jne.
Hiljem selgus, et tegelane oli kõige kõrgem politseiohvitser saarel!



Ei õnnestunud politsei wifi kasutamine, kuid soovitati lennuvälja kõrval asuva Rotary Lodge majutusasutuses proovida.
See toimis.
Järgmisel hommikul otsisin üles “kollase” maja, mida politseinikud olid tutvustanud kohana, kus saan riiki ennast sisse vormistada.
Vastavalt ümbritsevale, ei hiilanud ka see millegi elegantsega.
Mul jääb veidi arusaamatuks, kas tõepoolest suuremal saarel San Cristobal’il siis polegi vastavaid asutusi.

Nüüd on mul passis tempel olemas ja voli kõiki Saalomoni saarte kohti külastada!
Enne esmaspäeva mul siin sim-kaarti saada ei õnnestu, seega lähen San Cristobal’ile!
NB! Kui selle postituse “kujundusega” miskit kummalist on, siis see on esimene mille tahvlis tegin… 😳