Mõnede ringristmike keskpaigas troonivad sellised skulptuurid
Neljapäev, 02.aprill 2026, kell Kesk-Indoneesia’s 19:00 (11:00 UTC, Eestis 14:00).
Indoneesia, Bali saar, Denpasar’i “linnaosa” Serangan’i juures poi peal – sõidetud Labuan Bajo’st 314 nm, 84 tundi (3 ja pool ööpäeva), kokku 4448 miili.
Bali’le jõudmine kujunes üsna vaevaliseks!
Ööpäevaga läbitud vahemaad tulid nii nutused, et asetuvad kindlasti sellises edetabelis viimastele positsioonidele.
Siinsed hoovused on tugevad ja eriti karmiks osutus Bali ning Lombok’i vaheline väin.
Selles asub ka intensiivselt kasutatav laevatee.
Kõige hullemaks osutus möll, mis tekkis vahetult enne Bali saart – ookeani ning väinast hoovusega tulevate veemasside kokku “põrkumisel”!
Lained kerkisid 5 kuni 6 meetristeks, kohati võib-olla enamgi.
Mõned murdusid ja tekitasid tõelise tormi keskkonna!
Püüdsin hoida vööri lainete poole ja ootasin hoovuse pööramist. Paari tunni pärast see lõpuks tuli.
Väga meeldejääv kogemus, aga korrata ei sooviks!
Benoa Marina on siin kandis ainuke klassikaline jahisadam.
Veidi eemal valmib ambitsioonikas (nägin kaldal seismas 220-tonnise tõstejõuga raamkraanat) Bali Gapura Marina. Mõned kaid olid seal juba vees ja esimesed mootor- ning purjejahidki nende kõrval.
Vaevalt olin otsad kai külge saanud kinnitada, kui vaatamata eelnevale positiivsele e-mail’i vastusele – sain teada, et kuna mul agenti pole, siis siia jääda ei tohi!
Suhtlesin kahe agendiga, aga kuna nende teenustasud olid jaburalt kõrged, otsustasin 7 miili eemal asuvasse lahte ankrule minna.
Lahe ookeani poolses osas oli tuntav lainetus ning kuna maa pool sain mõistliku hinna eest poi peal olla – siis ülejäänud aja olingi sellel.
Pidin otsustama, kas üritada remonttöid teha siin – tellida varuosad, leida abiline mastis käimiseks või suunduda Lombok’i saarele shipyard‘i.
Kõrvalsaarele sõit oli äsja saadud kogemuse põhjal veidi hirmutav ja kuna sealt saadud välja-sisse tõstmise hind osutus väga kalliks, siis sellest loobusin.
Meretarbeid müüva poe peremehe kaudu sain mitu head kontakti – purjemeistri ning luksepatöödega tegelev firma. Viimasest lubati roostevabast terasest teha täpselt sellised detailid, nagu mina soovin!
Kuna Selden’i mastile sobivaid vaierite kinnitusotsi siit osta ei saa, siis suundusingi “näidistega” töökotta.
Abilist ei õnnestunud leida ning käisin korda viis mastis, jälle abiks krootsoot ning omaenda käed-jalad! 🙂
Parandamise kõrval tegelesin ka edaspidiseks teekonnaks vajaliku proviandi ning kütuse laeva toimetamisega.
Esimestel päevadel kasutasin kummipaadiga linna jõudmiseks üht jõge.
Viimastel päevadel rentisin rolleri – pidin purje transportima ja ka dokumente tuli kaugemal käia vormistamas.
Indoneesia’st välja vormistamine osutus sama vaevaliseks nagu sisse saaminegi!
Pidin laevaga käima korra uuesti mind ära põlanud Benoa Marina’s, kuna see on ainuke koht, kus tolli ametnikud üle vaatamas käivad.
Järgmisel päeval uuesti tolli, siis bio-ohutuse, immigratsiooni ja lõpuks sadama kontorid.
Viimase otstarve jäi mulle järjekordselt arusaamatuks, sest ma isegi polnud seal!
Kusjuures seal pidin kõige kauem ootama… Võib-olla just selle pärast…
Lõpuks sain kõik vormistatud ja n-ö tõestatud – saab ka ilma agendita hakkama.
Olen nüüd valmis edasi liikuma.
Ees ootab umbes 5-päevane teekond Jõulusaarele ning sealt veel 5 päeva edasi Kookossaartele (sama nimega asub ka Vaikses ookeanis, seetõttu nimetatakse siinset pigem Cocos Keeling).
Ning siis pikem lõik Maldiividele – 2 nädalat.
Estonia