Piraki platoo – sellise toreda nimega koha pealt näeb kaugele, roosa rendiroller ka pildile jäänud
Laupäev, 05.aprill 2025, kell Cooki saartel 10:00 (20:00 UTC, Eestis 23:00).
Cooki saared – Aitutaki saar
Saarele, õigemini riiki, sisse klaarimise bürokraatia pani veidi kulmu kergitama, ent kuna mul oli suuremaid probleeme, siis lasin lihtsalt ametnikel oma tööd teha.
Esmalt jalutasin sadama kontorisse, kust juhatati tolli/immigratsiooni.
Sinna pidin hiljem tagasi minema, sest alustuseks on vaja tervishoiuametnikuga asjad korda ajada.
See ilmus kai peale ja torises kollase karantiinilipu puudumise pärast. Esimene kord kui minult seda nõutakse.
Selgitasin, et mul pole ju masti puudumise tõttu seda saalingusse võimalik tõmmata ning pakkusin välja, et kinnitan siis reelingusse.
Ju puuduv mast kaastunnet ka tekitas ja ametimees lõpuks leebus.
Mitme paberi täitmise järel tuli sularahas 25.- Uus-Meremaa dollarit maksta ja juba astuski järgmine asjapulk ligi.
Tema oli põllumajandusministeeriumi bio-ohutuse kontroll.
Soovis lisaks paari blanketi täitmisele ka laeva üle vaadata ning võttis prügi kaasa.
Jälle sama tariif sularahas ja nüüd võisin minna passi templit küsima. Raha rohkem ei küsitud.
Cooki saared kuuluvad Uus-Meremaa kaudu Suurbritannia mõju alla. Liiklus on vasakpoolne ja räägitakse inglise keelt, kuid üsna segaselt. Ma pidin üsna hoolega kuulama, et hääldusest aru saada.
Pühapäev on kohalikele täiesti töövaba, ainult kirikus käigud on heaks kiidetud.
Kasutasin seda päeva saarega tutvumiseks – sõitsin kõik rollerikõlblikud teed läbi.
Võib-olla olin ma saare-elanikele teada murdunud masti tõttu, kuigi pigem usun et nad ongi väga sõbralikud ja abivalmid. Teen ehk mõnele teisele kohale liiga, aga mul on hetkel tunne – maailma kõige heatahtlikumad!! 😊
Kui olin sadamas masti külge kõik asjad tagasi kinnitanud, palusin ehitajatelt abi (nad olid varem mitmel korral pakkumas käinud, kuid olin seni ise hakkama saanud) ja võimalust ekskavaatoriga proovida mast peale tõsta. Muud sellise võimekusega masinat polnud ka silma jäänud.
Veel päev reguleerimist, sättimist, purjede peale panemist, kõigi asjade toimimise kontrollimist ning tundub et mast on õige pikkusega ning võiks hakata edasi liikumisele mõtlema.
Riigist välja registreerimisel küsiti enne passi templi löömist sulas 80.- kohalikku raha ja edasi on plaan liikuda Palmerston’i (samuti Cooki saarte hulgas) poole.
Kui seal maale ei saa, kuna infot on üht- ja teistmoodi, siis edasi Niue poole.