Laevad tõmmatakse 25 tonnise tõstevõimega kärul tõusu tipphetkel slippi mööda maale
Kolmapäev, 05.juuni 2024, kell Markiisaartel 11:20 (20:50 UTC, Eestis 23:50).
Prantsuse Polüneesia – Markiisaarte hulka kuuluv Hiva Oa saar, Atuona linnakese lähedal asuv Maintenance Marquises Services staapelplats.
Mu eesmärk Panamast alustades, oli välja jõuda Tahiiti saarele – see on Prantsuse Polüneesia pealinna Papeete asukoht. Seal peaks olema siinse piirkonna parimad võimalused laeva maale tõstmiseks ja minu reisi järgmise pausi jaoks.
Galapagos’el Jean-Luc mainis siinset laeva välja tõstmise võimalust. Tema kavatsevat oma laeva aastavahetuseni kindlasti siia jätta.
Minu jaoks said otsustavaks tehnilised tõrked ning vaimustus siinsetest oludest.
Mul on vaja hiljemalt 16.juuniks tagasi Eestis olla.
Vaid valitud lühikeste peatustega oleks isegi Tahiitini jäänud 950 miili võimalik selle ajaga läbida – aga ma ei taha neid saari, täpselt teisel pool maakera, läbi rallida!
Kuna shipyard’is on ääretult vähe ruumi, siis pealik Vincent käskis mul kiirelt otsustada.
Koht vabaneb paari päeva pärast, kui üks laev rivist vette lastakse.
Väsinud tehnika tähtsuse järjekorras (esimesed kolm tegelikult kõik sama olulised):
– masina (mootori) generaator
– masina (mootori) MDI-plokk (maakeeli elektroonikaplokk, on selgunud et kuni aastani 2021 oleks ma tehase tagasikutse alusel saanud selle tasuta ringi vahetada, kuna osutus praaktooteks)
– masti alumised vandid
– masti tuli (ankrutuli) ei põle alates Galapagos’est, vist pole põhjus pirnis (Panamas panin uue), vaid kuskil kaablis.
Kui juba remondiks läheb, siis võiks välja vahetada ka:
– päikesepaneelid
– masinaruumi ventilaator (mul on tunne, et see polegi minu ajal kunagi töötanud – seest on tühjaks kõrbenud)
– akende n-ö tihendusmass (Sika), eriti kriitiline on navigaatori laua kohal olev aken, sest vesi tilgub elektroonikale
Kuna elektrit on kogu aeg vähe, siis himustan tuulegeneraatorit.
Mainitud kraam tuleb kindlasti pakiga saata, siis võiks selle ka lisada.
Tegelikult on veel mitmeid väiksemaid oksüdeerimisest ja päikese võimust kahjustatud kohti.
Nii et saan nentida ammu teada fraasi – enne kustub põrgus tuli, kui lõpeb purjelaevas töö! 😆
Siit Eestisse saamiseks annab üsna lihtne arvutus lendamiste ajaks umbes 30 tundi!
Lisandub lendude vahetamiseks kuluv aeg.
Kusjuures veeeeeidi lühem maa koju on Tahiitilt (siin asub regiooni ainus rahvusvaheline lennujaam) Ameerika kaudu. 🙂
Leidsin firma Frenchbee.
Papeete – Pariis lend vahepeatusega tankimiseks USA-s San Fransisco’s. Maksab 625.- €
Aga no siit Papeete’sse küsib monopoolne Air Tahiti 340.- €!!! Võid osta 2-3 kuud pileti ette, hind on ikka sama.
Internetis ja lennujaamas on andmed ka Air Moana kohta, aga lende see mõistlikul ajal ei paku ning hinnad peaaegu samad.
Lennujaamas oli tore kaart, kus Prantsuse Polüneesia on asetatud Euroopa kaardile.
Kui pealinn Papeete asuks Pariisi kohal, siis Hiva Oa oleks Saaremaa…!! 😲
Papeete’sse jõuan õhtul ja pikk lend läheb hommikul kell 07.00, seetõttu otsisin öömajaks lennujaamast umbes kilomeetri kaugusele miskit.
Ei väsi üllatamast siinne kant oma kõrgete hindadega!
Kuna mul on kaasas allesjäänud sularaha ja ka muud väärtuslikku (vähemalt minu jaoks) siis ühistuppa 25.-€ eest voodikohta ei võtnud, aga ka sellise urka eest pole ma varem nii palju kindlasti maksnud!
Kohalikule lennule võis kuni 23 kg pagasit kaasa võtta, pakkisin siis vigase generaatori (umbes 8 kg) lisaks narmendavale vandile (et Eestis õige mõõduga uued teha) kohvrisse.
Ameerika lennu check-in’is olin nõus ülekaalu eest juurde maksma…
Aga security’s kougiti keras vant (umbes 4 meetri pikkune tugev 6-millimeetri jämedune tross) ja generaator välja ning läbirääkimiste tulemusena anti luba need kaasa võtta ära antavas pagasis!
Pidin jälle krediitkaarti välgutama ja kuna on makstud, siis jätsin salongi võtmiseks vaid mõned asjad…
Ei ole veel kõik!
5 minutit enne väljalennu aega kutsuti mind lennukist välja!
Generaator olevat andnud lõhkeaine testil positiivse tulemuse!!!!!
No mida!!! Nad silusid oma kleepekatega seda ka siis, kui esialgu ainult käsipagasiga läbi üritasin tulla!!!
Ükskõik kui palju ma vaidlesin, teatas kõige suurem boss lõpuks resoluutselt – see seade siit mitte kunagi lennukil ei lahku!
Väidetavalt andvat kasutuses olnud elektrimootori-tüüpi seadmed vahtevahel positiivse tulemuse ja seda ei andvat vaidlustada… Transport lennukiga on seejärel keelatud!
OK!
Ütlesin, et sel juhul tulen enam kui poole aasta pärast siia (lennujaam asub kohe sadama kõrval, maandumisrajalt on mastid näha) purjekaga.
Palun hoidke see vähemalt alles!
Lend oli tavaline säästukas.
Imestama pani pileti ostul kuvatud ähvardus, et kõige odavama valiku puhul puudub söök!
Ei antudki midagi!
9 ja 11-tunnine lend järjestikku!
Mul on kuskilt meeles mingi EU tingimus, et vist üle 6-tunnise lennu puhul on kohustuslik toidukord…
Ju siis Prantsuse lennufirma, aga ei lenda praegu EU-s…
Lisaraha eest midagi oleks muidugi saanud.
USA-s aeti kõik piirikontrolli ja mõistagi ka security’sse.
Selle peale kuluski pea kogu tehniliseks pausiks olev 2.5 tundi, ESTA-t nõuti ka.
Pariis pakkus pisikest närvikõdi vajadusega 2.5 tunniga jõuda Orly’st Ch.de Gaulle lennujaama.
Mis siis, et seoses Zelenskyi’ ja Biden’i täna siin toimuva kohtumise tõttu on pool Pariisi liiklusest blokeeritud, suutis taksojuht veidi enam kui tunniga kohale jõuda! 👍
Nüüd tuleb varuosasid koguma hakata ja infot järgmiste saarte kohta!
Estonia