Hiva Oa saar, Markiisaared – Prantsuse Polüneesia

Avaleht > Blogi

Atuona kesklinn – vasakul linnakese üks neljast toidupoest ning paremal postkontor

Laupäev, 01.juuni 2024, kell Markiisaartel 08:30 (18:00 UTC, Eestis 21:00), Prantsuse Polüneesia – Markiisaarte hulka kuuluv Hiva Oa saar, Atuona linnakese lähedal asuv ankruala

Hiva Oa on Muhu saarest poolteist korda suurem ja nagu riigi nimigi ütleb – tegemist on Prantsusmaa mõju all oleva piirkonnaga.

Vaade pealinnale lähenedes sadama poolt…

Pean tunnistama, et veidike väljavalitu tunne on selliste sõprade hulgast ennast riigina avastada.
Euroopa Liidu liikmena on Eesti kodanikul lubatud siin viibida kauem ja hoida laeva 24 kuud võrreldes näiteks Uus-Meremaa kodanikega (laev 6 kuud)!
Riiki sisse klaarimine käis lihtsalt ja tollipaberi kätte saamisel peaks kütust olema võimalik osta maksuvabalt.

… ja teiselt poolt – paremal üleval paistavad mastid ankrualal

Nendel päevadel, kui olin saarel, lasti raadiost iga natukese aja tagant seda lugu. Tundus, et oli sel hetkel piirkonnas kõige populaarsem. 🙂
Video tuleb käima vajutada endal (teisiti ei luba brauser videot esitada, fu..ng IT!)

Jahisadamat või marina’t siin pole, ankruala on väga tihedalt purjekaid täis. Suure laeva betoonkai lähedal on akvatoorium tähistatud – seal seismine on keelatud.

Kuna kõva kattega teid on vaid mõnikümmend kilomeetrit, siis autopargis annavad tooni maastikuvõimelised sõidukid
Religiooniks on saarel kristlus ja avaras kirikus on küljed avadega, siis hoiab liikuv õhk temperatuuri veidikenegi madalama

Saarel puudub organiseeritud ühistransport, juttude järgi pidavat liikuma 3 taksot, kuid tegelikult saab kõik sõidud tehtud hääletades! 👍

Soojas kliimas (päeval umbes 37 ja öösel 24 kraadi) ja aeg-ajalt sadava vihmaga on mõistagi vastavalt lopsakas ka taimestik

Saare ida pool asuva tähtsaima vaatamisväärsuse “Grand Tiki” külastamiseks sain kasutada rendiauto hoiatusega, et mind huvitavasse piirkonda saab teel vedelevate kivide tõttu vaid jeebiga… 😲

Õnnestus selle Ranault’ga ikkagi kõik huvipakkuvad teed läbi sõita

Umbes 500 meetri kõrgusel on temperatuur päeval 20 kraadi ja kasvab täiesti ehtne mets! 🙂

Ikka väga roheline!
Teisel pool ka!
Põhjaküljel asuva Hanaiapa küla kivine rand
Mingil põhjusel (võib-olla sellest suunast puhuvate passattuulte tõttu) on ida külg ikkagi viletsama taimestikuga
Siin ongi täies hiilguses “Suur Tiki”
Kirdenurgas on ka üks hüljatud sadam, kus ma sel hetkel olin ainuke “külastaja”, autoga…

Lääne suunda viib lühike tee mis lõpeb väikese Ta’aoa külakesega.

Külas on väga ilus väike kirik
Seest veel ilusam
Huvitaval kombel on vulkaanilise tekkega saarel heleda liivaga rand
Mäelt orgu vaadates maad ei näe, vaid džunglipuude võrasid

Teiseks vaatamisväärsuseks on vanad asulakohad või pigem selleaegsete riitustega seotud kohad.

Jumalatele miskitmoodi meelepäraseid tseremooniaid siin kunagi läbi viidi
Ühe tähtsama tegelase viimne puhkepaik

No ja kolmas koht, kus tuleb ära käia, on Paul Gauguin’i hauaplats! 😎
Selle mehe oreool hõljub, vaatamata tagasihoidlikule kääpale, Hiva Oa kohal tugevalt!

Mis siis, et vaid viimased aastad siin saarel elas – seostatakse teda tänapäeval just Hiva Oa’ga

Samal kalmistul on ka teise kuulsuse haud – Jacques Brel.
Tema nime kannab saare lennujaam. Ju seepärast, et oli ise hobilendur, kes abistas kohalikke vajadusel kiire transpordiga.

Temetiu mäe taustal uskumatult suure valikuga – tööriistad, ehituseks või autoremondiks vajaliku ja muu sellisega kauplev tarbekaupade kauplus

Omaette teema on siin kanade-kukkedega. Need kaagutavad ja kirevad igal pool. Mitte koduaedades vaid džunglis ja põõsastes. Pole kohta kus neid poleks – need on kodudest plehku pannud metsistunud lindude järglased.

Kuked ja kanad tibudega kooserdavad ka shipyard’is ringi, aga tegelikult on kõik metsikud ja äärmiselt pelglikud
Mõnes külas jalutas ka kodusiga tänaval
Kitsed olid aias kinni, aga sead patseerisid seal, kus meeldis

Juhtus nii, et mul vahetus vanust tähistav number.
Vaevalt, et kunagi enam saab seda tähistada kodunt nõnda kaugel! 😉

Galapagos’el kohatud Jean-Luc’i (rohelise pluusiga) laeval siis tähistasime seda, seltskonnas veel üks prantsuse soolopurjetaja Eric. Ka Eric’u Jack Russel tõugu terjer on Jean Luc’i jalgade juures näha .
Õhtul istusime jälle ühes lauas, sest sadamas oli pidu, kuna lähipäevil pidavat saabuma suur laev turistide ning värske kaubaga

Saa teavitusi, kui Hilja postitab