Atuona kesklinn – vasakul linnakese üks neljast toidupoest ning paremal postkontor
Laupäev, 01.juuni 2024, kell Markiisaartel 08:30 (18:00 UTC, Eestis 21:00), Prantsuse Polüneesia – Markiisaarte hulka kuuluv Hiva Oa saar, Atuona linnakese lähedal asuv ankruala
Hiva Oa on Muhu saarest poolteist korda suurem ja nagu riigi nimigi ütleb – tegemist on Prantsusmaa mõju all oleva piirkonnaga.
Pean tunnistama, et veidike väljavalitu tunne on selliste sõprade hulgast ennast riigina avastada.
Euroopa Liidu liikmena on Eesti kodanikul lubatud siin viibida kauem ja hoida laeva 24 kuud võrreldes näiteks Uus-Meremaa kodanikega (laev 6 kuud)!
Riiki sisse klaarimine käis lihtsalt ja tollipaberi kätte saamisel peaks kütust olema võimalik osta maksuvabalt.
Nendel päevadel, kui olin saarel, lasti raadiost iga natukese aja tagant seda lugu. Tundus, et oli sel hetkel piirkonnas kõige populaarsem. 🙂
Video tuleb käima vajutada endal (teisiti ei luba brauser videot esitada, fu..ng IT!)
Jahisadamat või marina’t siin pole, ankruala on väga tihedalt purjekaid täis. Suure laeva betoonkai lähedal on akvatoorium tähistatud – seal seismine on keelatud.
Saarel puudub organiseeritud ühistransport, juttude järgi pidavat liikuma 3 taksot, kuid tegelikult saab kõik sõidud tehtud hääletades! 👍
Saare ida pool asuva tähtsaima vaatamisväärsuse “Grand Tiki” külastamiseks sain kasutada rendiauto hoiatusega, et mind huvitavasse piirkonda saab teel vedelevate kivide tõttu vaid jeebiga… 😲
Umbes 500 meetri kõrgusel on temperatuur päeval 20 kraadi ja kasvab täiesti ehtne mets! 🙂
Lääne suunda viib lühike tee mis lõpeb väikese Ta’aoa külakesega.
Teiseks vaatamisväärsuseks on vanad asulakohad või pigem selleaegsete riitustega seotud kohad.
No ja kolmas koht, kus tuleb ära käia, on Paul Gauguin’i hauaplats! 😎
Selle mehe oreool hõljub, vaatamata tagasihoidlikule kääpale, Hiva Oa kohal tugevalt!
Samal kalmistul on ka teise kuulsuse haud – Jacques Brel.
Tema nime kannab saare lennujaam. Ju seepärast, et oli ise hobilendur, kes abistas kohalikke vajadusel kiire transpordiga.
Omaette teema on siin kanade-kukkedega. Need kaagutavad ja kirevad igal pool. Mitte koduaedades vaid džunglis ja põõsastes. Pole kohta kus neid poleks – need on kodudest plehku pannud metsistunud lindude järglased.
Juhtus nii, et mul vahetus vanust tähistav number.
Vaevalt, et kunagi enam saab seda tähistada kodunt nõnda kaugel! 😉