18 ööpäeva ja 7 tunniga Galapagos’elt Markiideni
Kolmapäev, 29.mai 2024, kell Markiisaartel 22:30 (neljapäeval 07:00 UTC, Eestis 10:00), Prantsuse Polüneesia – Markiisaarte hulka kuuluv Hiva Oa saar, Atuona linnakese lähedal asuv ankruala.
Just nimelt üle lageda Vaikse ookaeni osa jõudmine Galapagose viimaselt saarelt võttis aega mul 18 ööpäeva ja 7 tundi, 2954 nm (Panama’st siia 3917 nm, lisaks kanalis 46 miili).
Austraaliani on Vaikset ookeani veel sama palju, aga edasi on väga palju saari, kus on võimalik peatusi teha.
Kuna maapealne kirjutaja on minu 160-tähelistest sõnumitest – väga hea kirjelduse andnud möödunud pea kolmest nädalast, siis ei hakka kõiki päevi üle kordama. 👍
Lisan vaid pilte.
Kütust kulus kogu teekonnal 130 liitrit, millest vabakäigul akude laadimiseks tegi masin 40 ja nõrga tuulega edasi liikumiseks 60 töötundi. Põhilised kehva tuulega päevad olid esimesed kolm, aga ka 13-nes ja enamus viimasest päevast.
Ma pole eriti kirglik kalamees, aga kuna erinevalt Atlandist ei olnud siin suuri vetikamättaid, mille taha lant takerduda saanuks, siis enamasti lohises see ikka järgi. Tegelikult oli muidugi ka soov saada värsket kala toiduks. 🙂
Et meelde tuletada, millal mingisugusest kalapüügi jubinast ilma jäin või ritv järgmisest kohast pooleks läks – peaksin ise ka eelnevaid postitusi vaatama. 😆
Omast meelest olin pannud 67 kg katkemisega nöörile (just nöör!) 50 kg tamiili järgi ja selle otsa veel 50 kg rakenduse (vist on see õige termin). Suutsin isegi laeva kiiruse alla saada, enne kui kerimist alustasin…
No ja ikkagi oli ühel hetkel rabamine nii tugev, et poolile jäi 275 meetrist alles 20…
Pärituule soovimine peab olema aegadest, kui polnud tänapäevast (näiteks bermuda, mis Hilja’l on) purjestust ja suured purjelaevad (või ka viikingite) said sõita põhiliselt alla tuult. Aga tegelikkuses on (eriti veel ookeani svellis) see paras kannatus. Iseenesest mõista on vastutuul või vaikus veel ebameeldivamad…
Paar päeva hiljem jäi teine kuldmakrell landi otsa!
Pikemate sõitude puhul jagan ma teekonna 12-tunnisteks. Sama loogika on siis logiraamatus. Kuna olen jõudnud Eestiga võrreldes 12 tundi erinevasse ajavööndisse, siis otsustasin juba Euroopas, et kogu aja planeerimise teen n-ö universaalajas (UTC), sest muidu ei saaks enam ammu aru, kui kaua kuskilt kuhugi sõitsin ja mitu tundi/ööpäeva järgmise kohani on.
Näiteks Markiidel on ajavahe Eestiga hoopis 11 ja pool tundi. Kodus hakatakse AK-d vaatama, aga siin on kell 09.30 hommikul. Kes kaasa mõtleb, peab tunnistama, et juhe oleks üsna ruttu koos…
Viimase päeva hommikul olid akud “silmini” täis laetud ja kaalusin juba masina välja lülitamist ning vaid purjedega edasi liikumist, kui ekraanile tuli häire generaatori liigse pinge kohta!
Seda on harva ka varem vahest olnud, aga alati on abi olnud tühikäigul “tiksumisest”, seekord ei aidanud miski. Pinget näitaski juba 15.8 volti, mida on veidi palju.
Laetud akudega mul kohale jõudmisega probleeme ei tekiks, aga kuna ankrualal (liiatigi jõuan kottpimedas) manööverdamiseks vajan kindlasti mootorit, siis ühendasin generaatori laadimiskaabli lahti. Rihma ei saanud maha võtta, kuna see ajab ringi ka veepumpa.
Siis avastasin kummalise anomaalia mootori juhtplokiga.
Kaabli lahti ühendamiseks olin massi välja lülitanud. Seda tagasi keerates käivitus koheselt starter!!! Mootor käivitus (süüde polnud sees!), aga ka starter jäi tööle!!!
5 tundi 100-kraadise mootori kohal meisterdades (õues ja kajutis 33 kraadi) kruvisin lahti akude laadimise separaatori (jagab voolu käivitus- ja tarbeakude laadimiseks), mootori juhtploki, mõõtsin erinevate ahelate pingeid ja välja jõudsin selleni, et akusid saan edaspidi laadida (ka ankrualal vajan tarbeakude laadimiseks generaatorit 24-30 tunni järel paar tundi).
Suhtlesin BMG-st Tõnuga ja seni pole mõislikku seletust, mis juhtplokiga juhtuda võis, aga selle mudeli “hulluks minekud” pidid tuntud probleem olema.
Lühidalt öeldes – kui plokist on eemaldatud kõik kaablid ja pistikud, siis sinna ühendades (mõistagi õigete klemmide alla) starteri tõmberelee ja ploki toitekaabli (isegi mass pole ühendatud plokki) – tuleb kohe vool tõmberelee kaablile.
Hetkel kasutangi mootorit sedasi, et tõmberelee kaabel pole ühendatud, vaid käivitamiseks annan sellele korra voolu.
Ka mootori juhtplokk rooli juures on süüte sisse lülitamisel häires, näidates hüüumärki ja rahulolematult sireeni andes.
Tehnika murdumisest veel niipalju, et kui Panamasse jõudes oli mastis katkemise äärel ülemine vant, siis nädal enne siia jõudmist märkasin katkisi kiude alumisel vandil.
Tegelikult on kõik hästi!
Saar on väga äge, inimesed on ülimalt sõbralikud.
Vist väikese koha eripärana kõik teretavad.
Täna teen lõplikud passi vormistamised (esialgsed tuli netis teha, enne jutule ei võetud) ja kuna kohaliku sim-kaardiga on nett olemas, siis veeb ja Google aitab enamuse murede puhul! 😆
Estonia