Inglismaa ranniku kriitpank valendab (peale vajutades, suurendusega vist paistab) kaunilt, merelt vaadates
Laupäeva hommik, 15.oktoober, kirjutatud esmaspäeval tagantjärgi 🙂
Calais’ väina (ka Dover’i väin, arvatavasti oleneb kumma poole kodanikuga kõnelda 😆) läbimine (mille jaoks õige hoovuse suuna tabamine oli 24-tunni sõidu õige alguse arvutus) õnnestus perfektselt!
Olin Inglismaa ja Prantsusmaa vahel umbes kell 1 öösel ja mõlema kalda valgustus oli hästi näha, lisaks kahanev täiskuu (tema pärast ongi praegu tõus-mõõn hetkel suurima amplituudiga) tekitas keset ööd maagilise nähtavuse.
Mind oli hirmutatud siinkandis tiheda laevaliikluse, kalalaevade sagimise ja kalavõrkudega (kohe laevatee ääres või isegi servas).
Mulle “anti” väga rahulik aeg, olin laevatee pärisuunas, kõik suured möödusid rahumeelselt, kalalaevu eriti polnud. Olin üsna väsinud ja hommikuni (nõrgenenud hoovus pöördus ka vastu) tiksudes enamuse ajast magasin.
Olin jõudnud Inglise kanalisse ehk La Manche väina.