Sedasi jäi Hilja mind Fidžile ootama.. 😢
Reede, 02.mai 2025, kell Fidži’l 16:00 (04:00 UTC, Eestis 07:00).
Fidži saare Viti Levu – Vuda sadam, sõidetud Suva’st 103 nm, 24 tundi, kokku 3344 miili.
Fidži pealinna Suva ankrualale jõudsin varahommikul ja kuna soov kasvõi jalg korraks maale saada sai võitu, siis kummikaga kohalikku jahtklubisse jõudnuna avastasin seal lookas lauad ja ringi sebivad teenindajad!
Vastuvõtt oli tegelikult korraldatud kohalikele sõjaväelastele, aga ka mind kutsuti lauda! 😲

Enne lõunat tuli laevale kolm ametnikku: bio-ohutus, toll ning immigratsioon.
Kuna jahtklubist oli võõramaalase eest “kostetud”, siis minu poolt riiki saabumise 48-tunnise etteteatamise reegli eiramise eest tegid nad ainult mossis grimasse… 😳

Umbes 15 lehekülge pabereid oleks pidanud ette täidetud olema…
Kõik sisseklaarimistasud sooviti kasseerida sularahas…


Hästi ei mõista kuidas ainult kohalikus rahas (Fiji dollar) teenustasude maksmine võiks laabuda, kui maale enne minna ei tohi ja kaardiga maksta ei saa…
Lubasin minna (ja läksingi) tasuma järgmisel päeval.

Asutused, kuhu tuli passi templite saamiseks raha jätta, asusid pealinna eri paikades…
No siis tutvusin selle paigaga pluss-34-kraadises temperatuuris ja nägin erinevaid kaubandus- ning riigiasutusi.

Fidži on üle pika aja jälle suhteliselt normaalsete hindadega.
Selgitust ma sellele anda ei mõista, aga tore on pooleliitrise õlle eest “ainult” alla kahe euro vääringus raha välja anda!










Fidži jääb mõnel aastal ette orkaanidele. Seetõttu hoiustatakse siin jahte “maasse kaevatuna”.
Ma pole sellist meetodit varem kuulnud-näinud, aga tundub loogiline ja ka huvitav!

Otsustasin siin selle etapi lõpetada.
Palju on kogunenud tõrkuvat tehnikat ning järgmine võimalus laeva välja tõsta asuks Vanuatu’l või Austraalias.
Austraalia hirmutab boiohutuse nõuetega, Vanuatu välja tõstmise algelisusega…


Järgmine jutt aasta lõpus 🙂