Tonga kuningriik – Vava’u saar

Vahelduseks pilt loomadest – keegi vist ei tea, kui palju Tonga’l sigu ringi kondab 😆

Neljapäev, 17.aprill 2025, kell Tonga’l 16:00 (03:00 UTC, Eestis 06:00).
Vava’u saar, Neiafu linna ankruala, sõidetud Niue’lt 249 nm, 45 tundi, kokku 2797 miili.

Vava’u on Tonga põhjapoolsem saar, tegelikult on see saarte grupp – meenutab väga Rootsis või Soomes purjetamist 🙂

Niue’lt Tonga’le jõudsin peamiselt tuulega, aga selle suund oli täpselt tagant ja pidevalt üle käivad vihmapilved muutsid nurka just nii palju või vähe, et suht sageli tuli halssida.
Kokkuvõttes polnud muutliku tuule ning sagedaste vihmahoogude tõttu kõige mugavam teekond – magada sai vähe ja tegemist oli omajagu.

Saarte vahele jõudes positsioneeris tahvel esialgu nii valesti, et kui ma visuaali järgi sõitnud poleks, siis lõpetanuks saarest vasakul riff-il, “tahvli arvates” sõitsin üle saare 😲

Enne Tonga’t ületasin kuupäevajoone ning ühtäkki oli saanud 16.aprillina alanud päevast 17.aprill – aga sama kellaaeg !!!
Ehk siis – minu jaoks ei eksisteerinud kuupäeva 16.aprill 2025.a !

Satelliitidega ühenduses olev Garmin InReach on pärast kuupäeva joont uues ajas, telefon näitab veel n-ö Niue aega ja app Eesti aega

Selliselt kuupäeva vahetusega läks mul kehvasti, sest jõudsin loodetud kolmapäeva asemel kohale neljapäeval enne Suurt Reedet!
Religioossel Tongal on ka järgmine esmaspäev Ülestõusmispühade tõttu vaba.
Seega pean ma ootama neli päeva, enne kui riiki end sisse registeerida saan!!

Saarte vahel navigeerimiseks sooviks, et plotter toimiks!

Väga skääre meenutavad kaljused, lopsaka taimestiku ning metsaga kaetud saared

Saare pealinn Neiafu ankruala on nõnda järsu kaldaga, et siin on mõistlikum kasutada mooring-poid. Väga rahulik koht – isegi ookeani mühin ei kosta siia, rääkimata lainetusest või tuulest.
Kuna ma kellelegi jalgu ei jäänud ja vist ise väga välja ka ei paistnud 🙂, siis käisin maal ringi ja emaspäevaks oligi kõik huvi pakkuv üle vaadatud.

Hilja mast on paremalt viies (üks laev on kahemastiline), nii nagu mooring-poi hind, on ka ülejäänud hinnatase siin oluliselt madalam, kui Prantsuse Polüneesias

Miskil põhjusel on enamus äridest Hiina päritolu omanike ning kauplejate käes. Nendele omaselt müüakse ühes poes kõike – alates toidust kuni riiete ja ehitusmaterjalideni välja. Vaid mõnes poes oli võimalik tasuda kaardiga, kõigis tanklates sai maksta ainult sularahas.

Neiafu peatänav Suurel Reedel – poed suletud, rahvast pole, ainult mõned autod

Mingi Hiina “Holiday Inn Hotel”, järgmisel päeval olid esimese korruse luugid lahti ja avatud n-ö universaalkauplus

Ühes söögikohas (kahjuks suletud) jäi silma lae all rippuvate lippude rida

Pühade ajale kohaselt oli iga päev kirikus mingi teenistus ja rahvast nõnda palju, et sisse rohkem ei mahtunud, piilusin ja tegin pilti avatud aknast

Laupäeva õhtul oli omapärane riitus kiriku ukse ees tulega, kust igaüks sai süüdata kaasa võetud küünla (see oli eelnevalt papitükist läbi torgatud) ja hiljem kuulata jutlust

Vaatamisväärsused, nagu näiteks see Utula’aina Lookout, on väga hästi tähistatud ning korrastatud

Utula’aina Lookout, päev kui ringi sõitsin oli vähese päikesega ning vihmane

Eelmisest veidi eemal asuv Esi o Salote Lookout

Rehvide “taaskasutus” lillepottide ning “kaunistuseks” lõigatud päikestega 🤔

Sellist paika, kus sigu ei leiduks, olemas pole

Kuigi on tegemist kaljuste saartega, leidub ka ilusaid liivarandu

Mõnes kohas on vulkaaniline kivi ka vee piiril, aga veidi maad eemal…

… jälle liivane ja siia oli pikniku jaoks ka pingid-lauad paigaldatud

Ja veel üks, vist kõige ilusam rand – vesi on nii tasane, justkui polekski keset ookeani 😎

Kalmistul on omapärane komme paigaldada lahkunule “plakat”, seejuures sünnihetke nimetatud päikesetõus (sunrise) ning surm -loojang (sunset)

Ka siin saavad notsud sigadustega tegeleda 😆

Neiafu serval asub ka boatyard, käruga tõmmatakse kaldale kuni 25-tonniseid aluseid

Et parukas hakkas palavaks muutuma, tegi Hiina juuksur kohalikust rahast ümber arvestatuna umbes 8.- € eest selle taas õhemaks 👍

Kui eelmiste saarte peal hulkusid kuked-kanad ja koerad, siis Tongal lisandusid sellesse nimekirja sead. Neid oli igal pool ja palju.
Mul jäigi arusaamatuks, kuidas kohalikud neid n-ö sallivad, sest kõik kohad on üles songitud.
Näha oli, et palju on, just nende eemale hoidmiseks, ehitatud aedu ja paigaldatud kõikvõimalikke tõkkeid. Ent siga on ju leidlik ja väiksemad poevad ikkagi läbi, kui nina haistab nosimist.