Hilja asub pildi vasakus servas, pilt teise päeva sadamas – Flamenco Marina
Neljapäev, 02.mai 2024, kell Panamas 03:00 (08:00 UTC, Eestis 13:00), Panama – Punta Mala neemest 5 miili lõunas, Panama City’st sõidetud 97 nm, 16 tundi.
Pühapäeva õhtul, kanali läbimise järel, pärast seda kui loots oli talle järele tulnud laevale astunud ja agendi poolt saadetud paat peale korjanud tema poolt laenatud vendrid ning pikad otsad, sildusime La Playita Marina’s.
Siin seisab ka 82-jalane purjelaev Eugen Seibold, mille kaptenina Mihkel töötabki.
Viisin rendiautoga taanlased tagasi Shelter Bay’sse ning naasnud 200-kilomeetriselt autosõidult magasin vist külge keeramata esmaspäeva hommikuni.
La Playita kaikoha hind – võib öelda, et isegi ehmatas! 85.- dollarit ööpäeva eest on rekord!
Esmaspäeval läksin kõrval asuvasse Flamenco Marina’sse, kus hind on samuti väga kõrge 60.- dollarit.
Siin sadamas asuvad ka passikontrolli ning tolli asutused.
Teisipäevaks oli vesi (õnneks tasuta) ning kogu varustus pardal.
Et veidi oli vaja veel asju laevas sättida ning ka blogi kirjutada, siis seda sain teha ka ankrul olles ja rohkem sadamatele raha ei andnud!
Panamast välja klaarides “avastati”, et mul puuduvat Cruising Permit ning selle vormistamise aeg on 4 nädalat!! Tahan homme ära minna!
Ma polnud ainus, üks Taani meeskond (siin on palju taanlasi, ankrualal ümbritses mind 3 Taani lippu) jageles sama probleemiga.
Ametnike omavahelise pomina tulemusena tehti mulle siis vist mingi trahv – igal juhul tollis ma 200.- dollarist ilma jäin (mingi summa oli niikuinii vormistamiseks vaja maksta, vist pool sellest oli “karistuseks”)!
Ankrukohalt hakkasin liikuma kolmapäeval 01.mail kohaliku aja järgi kell 13.00 (18.00 UTC, Eestis 21.00).
Lahele välja sõites tõmbasin vaatamata tuulevaikusele eespurje (foka) lahti ja alles nüüd puutusin esimest korda peli (vintsi) – see ei keerelnud isegi vändaga!!
Ei jäänudki muud üle kui ettevaatlikult lahti võtta ja ära õlitada – käima hakkas!
Olen viimases mobiililevis, senised 95 miili on väga erinevaid olusid pakkunud.
Esimesed paar tundi oli täielik vaikus, masin põrises ja oligi hea akusid laadida, sest kaivoolu ei kasutanud ma ka sadamas.
Siis sain tund aega väga mõnusat bakstaaktuult, nii et näpud sügelesid juba gennakeri järele.
Aga võõrastes oludes on pigem targem ettevaatlik olla – ja keeraski tihttuuleks.
Ja jälle plekkis (vaikis) ära.
Viimased 6 tundi on üsna kärme purjetamine käinud. Tuul bakstaagist-tagant 7-10 m/s.
Kui alguses lainet polnud, siis nüüd on juba paarimeetrine.
Mõni tund tagasi rehvisin kroodi poole väiksemaks.
Siis on Toomasel (autopiloodil) lihtsam roolida, kiirus on niikuinii väga hea!
Nüüd võtab blogisse postitamise üle Hilja maapealne team ⛵
Estonia