s/y HILJA

Puerto Rico

Avaleht > Blogi

Kaubanduskeskused, suured valgusreklaamid ning uuemad autod annavad aimu heal järjel olevast saarest/riigist
Kolmapäev, 12.aprill 2023, kell Kariibidel 11:00 (15:00 UTC, Eestis 18:00), Puerto Rico – Ponce, Club Nautico jahisadam, sõidetud 487 nm (St Kitts’ilt 229 nm, 46 tundi).

Kuna eesolev ülesõit pidi kestma jälle mitu päeva, siis viimase internetiga laadisin alla info sihtkohast ja lugema asusin alles merel.
Puerto Rico – sama kõlaga nimi teiste saarte hulgas. Kui lugeja praegu kaevab enese teadmistes, siis vaevalt miskit muud seondub kui, et vist asub kuskil soojas kohas. Isegi Neitsisaared, millest möödusin, on mu meelest kõlavama ning meeldejäävama nimega.

Saarel on järjekordselt väga mõnus kliima – mõistagi soe ja kõrgemal džungel

Aga Puerto Rico – see on Ameerika Ühendriigid!
Mitte üks osariik teiste hulgas, aga faktiliset USA (ametlikult inkorporeerimata territoorium) – politseiautod, liiklusmärgid, Walmart’i supermarketid, IHOP pannkoogirestoranid, mõistagi rohelised dollarid ning inglise keel. Kõik näeb välja nagu mandri-USA.
Mul on kehtiv ESTA, et USA-sse viisavabalt (täna tean, et see neljatäheline dokument pole viisa vaid viisavabastusprogrammi alusel bla-bla-bla…, pikemalt ei viitsi kirjutada) reisida.
Hommikul sadamas sain teada, et ööpäev läheb mulle maksma 65.- USD ja riiki sisse klaarimine tuleb teha laual oleva ekraani vahendusel.

Pending… No ei tule teadet, et kontroll edukalt teostatud…

Kui olin sadamatöötajale näidanud seda ekraani pilti, siis põrnitses ta mind altkulmu ja ütles vaid, et oodake laevas – officer tuleb teid külastama…
Mõne tunni pärast saabuski kaks ametnikku – efektsete ametinimetustega: officer from police ja officer of agricultural. Välja nägemise järgi olid mõlemad nagu politseimundris, aga teine mees oli siis tegelikult otsetõlkes põllumajandusametist.
Tõsiseks probleemiks minu jaoks pidavat olema viisa puudumine (seda väljastab saatkond), ESTA sobib ainult liinilaeva või -lennukiga riiki sisenemisel!!!
Kuna ka sadamamaks mulle pikemaks ajaks sobivana ei tundunud, siis lubades enne järgmist hommikut kadunud olla – templit mu passi ei löödud.
Vormistati ainult deklaratsioon, mida peaksin näitama, kui keegi huvi tunneb.
PS! Tagantjärgi olen teada saanud, et minuga käituti väga leebelt – reeglite järgi tulnuks mind kõvema aseme peale toimetada!

Ameerika on autode maa – oi kui head teed siin on!

Nii, aga mida see põllumajandusametnik tahtis?
Tema vaatas üle kõik toiduained ja prügikastid. Andis mulle flaieri ja toonitas rangelt üle – siia saarele ei pane midagi maha! Ka prügi võtad endaga kaasa. Kui peaksin vahele jääma Puerto Rico vetes banaanikoore üle parda viskamises – järgneb sellele kriminaalkaristus!

See tutt-uus rendi-Ford EcoSport oli sõitnud enne mind vaid 7000 maamiili

Kui kõik sekeldused ametnikega olid lõpuks tegelikult sõbralikult selja taha jäänud, suundusin (vist oma senise kogemuse kõige soodsama rendiautoga – 24h/ 20.- USD!) poolele saarele ringi peale tegema.
Võrreldes eelmiste saartega on teed ka mägedes laiad ja vajadusel mägede vahel pikad sillad. Vahemaad pole lühikesed, aga saab läbida kiirelt.

See on sild üle kurude, mitte lennuväli 🙂
Kohalik kalmistu saare põhjapoolsel küljel asuvas ookeaniäärses Terranova linnas

Sadama kohta veel nii palju, et lisaks korras tualetile ning duššile (viimati St. Kitts’il oleks pidanud omal dušisõel kaasas olema, sest seinal oleva toru küljest see puudus) oli seal ka täiesti normaalne saun!
See sadam on tegelikult klubi oma ja ma ei saanud aru, et külalised väga oodatud oleks, aga ära ka ei aetud.
Puerto Rico on väga hea sihtkoht – kindlasti soovitan külastada ning on väärt rohkem kui ööpäevast avastamist!

Aeg-ajalt on tee ääres näha mägijõgesid
Viimased postitused

Saa teavitusi, kui Hilja postitab