Dominica

Avaleht > Blogi

Ärasõit Martinique’lt, Le Marin’i sadamast – viib mööda ka ikoonilisest Diamond Rock’ist (vöörstaagist veidi paremal)
Teisipäev, 04.aprill 2023, kell Kariibidel 16:00 (20:00 UTC, Eestis 23:00), Dominica – Portsmouth ankruala, sõidetud Martinique’lt 85 nm, 15 tundi. Siin kella ei keerata, seetõttu lisandus Eestiga “suveajavahe” veel 1 tund.

Tagasi Martinique’le saabusin 02.aprilli õhtul ja kuna lend oli kavandatud vahemaandumisega vaid Pariisis, siis katsetasin reisidokumendina ainult ID-kaarti – toimis!! Passi tahetigi esimest korda näha alles järgmisel saarel! Shengen ja EU toimib täiega!
Korraks veel peatudes Le Marin’i sadama juures, siis vist esimest korda puudutan WC-teemat.
Suures sadamas on suur tualett – selline heinaküüni pindalaga, nii meestele kui naistele loomulikult eraldi, aga ikkagi põrandapinnaga pole koonerdatud. Meeste poolel bokse istumiseks umbes 15 ja duššidega 10.
Erinevalt seni külastatud kohtadest on siin see osakond öösel suletud!! 😲
Ihuhädasid, või kasvõi hambapesu, tuleb planeerida muudele aegadele, kui öösel 22.00-06.00, sest siis on uksed lukus!
Igale maksvale kliendile genereeriti paari päeva tagant uus uksekood, mis edastati e-mail’ile. Mul jäi märkamata, et viimasel korral oli see späm‘i suundunud ning lahkumise päeva hommikune külastus õnnestus ainult tänu sõbralikule sadamakaaslasele.

Portsmouth’i ankruala asub saare loodeosas, seega oli võimalik enne tutvuda läänerannikuga 🙂

Dominica on jällegi Briti taustaga ning juba eelinfo põhjal mitte kõige jõukam, teisi naabersaari arvestades.
Nime sarnasuse tõttu ärge ajage segi Dominikaani Vabariigiga! Viimane on hoopis teine riik!

Pean tunnistama, et mulle meeldis see saar VÄGA!
Mis sest, et siin pole traditsioonilist jahisadamat ning maal tuleb käia kummikaga – kordagi ei tekkinud tunnet, juskui peaks muretsema n-ö julgeoleku pärast.

Portsmouth’i ühesuunaline tänav

Ankruala lähedal oli koleda plekkangaari kõrval tolli- ning passiputka, kus küsiti vormistamiste eest vaid 5 USD!
Samuti mitte eriti kaugelt – leidsin autosid rentiva SilverCar nimelise aia, kust mõistliku tasu eest päevinäinud ja ainult Jaapani sagedusi (seega vaid sahiseva) mängiva autoraadioga SUV-tüüpi sõiduki kasutada sain.

Kui saarele “iseseisvus” saabus ning inglismannide ülemvõim lõppes, siis rauges ka suurejooneline ehitustegevus – ehe näide sellest on kuristik (kümmekond aastat tagasi toimunud varing lõhkus brittide ehitatud silla, mida vist ei taastatagi), mis katkestas minu kasutuses olnud Toyota teekonna, saarele ringi tehes 😕

See, et “elatustase” laes polnud, väljendus ka kütuse hinnas!
Imperiaalgalloni (seda mahuühikut polnud ma tankuril varem näinud, sest erineb USA gallonist) ning ida-kariibi dollari vahelised arvutused peegeldasid pärast kaardiga tasumist meile mõistetavaks diiselkütuse liitri hinnaks eurodes: 98 senti/liiter!!!!
Loomulikult täitsin peaaegu kõik nõgusad nõud naftaga! 😆😆😆

Punkerdamine jullat kasutades võib olla aeglane, aga hind LOEB! Kütusetank ja kõik kanistrid odavat kütet täis!!

Saa teavitusi, kui Hilja postitab