Led-pirn oli kaetud korrosiooniga ja lõpuks kärssamise faasi jõudnud
Kolmapäev, 12.oktoober 2022, Hollandi kell 12:00 (10:00 UTC), Vlieland’ist 5 miili läänes, sõidetud 916 nm (Cuxhaven’ist 156 nm, 31,5 tundi).
Eile õhtul päikeseloojangul lülitasin sisse harjumuspäraselt käigutuled (ees ehk vööris punane-roheline, taga ehk ahtris valge ning peaaegu masti keskel mootorlaeva tunnuseks samuti valge).
Nendest ehk kõige olulisem – vööri tuli ei süttinud! Eelmine öö kindlasti põles!
Minu õnneks oli Põhjameri üllatavalt rahulik. Panin end lifeline’ga (karabiinidega ohutuslint, mis kinnitakse päästevesti aasa ja laeva vahele) reelingusse kinni ja kõõludes vööris sain kätte lambist läbi põlenud pirni.
Omast meelest olin varupirni kunagi kusagile kindlasse kohta pannud, ainult et seda kindlat kohta ma üles ei leidnud.
Läks käiku plaan B – ahtritule seest pirn ette ja plotteri valgus pidi täitma tagatule funktsiooni.
Ette on tulnud teisigi kummalisi anomaaliaid.
Ühel tahvlil kadus aku laadimine. Kogu aeg on toiminud sama kaabel, mis teist tahvlit ja telefoni senini laeb. Teise tahvli laadijaga oli pirtspekk-tahvel kohe laadimas… Ju siis tuli sealt magusam vool.
Saksa ja Taani vahelisel sõiduõhtul oli kajutis tunda tugevat bensiinihaisu. Sellises keskkonnas väga ei julenud magama jääda. Suure otsimise tulemusena leidsin keldrist (kutsun sedasi suurt panipaika, kuhu mahuks isegi kolm meest 🙂) julla ehk kummipaadi mootori korgi lahti keeranuna. Ju see Rootsist tulles suure rappumisega kuskile vastu käis ja vähehaaval lahti tuli.
Kork kinni, kuid kajutiuks öö läbi lahti – külm ära ei võtnud, ent tuba tuulutatud!
Estonia