Aastavahetust tähistasin Waterfront nimelises restoranis – üle laua koha omanik Andrew, minu kõrval härra Austraaliast ja tema proua Paapua’st teisel pool lauda
Pühapäev, 04.jaanuar 2026, kell Vanuatu’l 17:00 (06:00 UTC, Eestis 08:00). Vanuatu saare Efate ankruala, riigi pealinn Port Vila, vahepeal sõidetud 0 nm, kokku 533 miili.
Head uut aastat kõigile lugejatele ning pöidlahoidjatele!!! 😊 Aitäh neile, kes on häid soove läkitanud, loodetavasti pole ma kellelegi jätnud vastust saatmata!
Kohaliku boatyard’i (paatide/jahtide remondiga tegelev ettevõte) värav oli korralikult lukus ja liikumas kedagi näha polnud
Pärast paberimajanduse korda saamist, oli mul järgmine soov leida lahendus laeva parandamiseks. Paar aastat tagasi, olles oma teekonnal ümberilma (vajutades – link s/y Picasso kodulehele), katkes samuti Vanuatu lähedal ühe Eesti purjeka vöörstaak 😲! Olin sellest lugenud ning kuulnud. Nemad said abi kohaliku boatyard’i meeskonnalt, seetõttu suundusin kummipaadiga sinna. Sõidutee oli aastataguse maalihke tagajärjel – seniajani osaliselt pinnase alla mattunud.
Kohe värava kõrval kellegi elamine rajatud vanasse katamaraani – ujukite vahele olid seinad ehitatud, nii on ruumi rohkem
Kahjuks osutus värav lukustatuks ning meistrimehed 12.jaanuarini puhkusel. Nii kaua ma oodata ei kavatsenud. Liiati oleks nad mulle vajalikke asju hakanud siis tellima, sest koha peal miskit sellist ei pidavat olema.
Riigi tähtsaim rahvusvaheline lennujaam
Võtsin ööpäevaks rendiauto, et saarega tutvuda ning laeva raskemat varustust (joogivesi, õlu, kütus) tuua. Efate on üks paljudest Vanuatu saartest (mitte kõige suurem) – peaaegu sama pindalaga nagu Hiiumaa.
Tee ääres jäi silma kliima muutumise või muutmise ministeerium 🙄Liiklus on erinevalt ümberkaudsetest riikidest ja Briti taustast (peaaegu kõik räägivad vabalt inglise keelt) meile omaselt – parempoolne!Saar on keskelt mägine, maantee kulgeb pigem rannikulTeede olukord ei võimalda kiiret kulgemist, auke on palju ja need on kohati väga sügavad, pildile varju on jäänud rendi-SuzukiSilma jäi silt vaatamisväärsusele – kuumaveebasseinidVesi oli tõesti kuum! Kuuma ilmaga nendes vannides ligunemisest rõõmu tunda ma ei oskaks – sõitsin edasi.Ei ütleks, et vaatamisväärsusi ülearu palju oleks olnud, siin üks kärestikuline jõgi. Niipea kui miskit omapärast silma hakkas ja parkimise korraldamist paistis – kohe ka “sissepääsu” eest 2000 kohalikku raha (~15.- €) sooviti.Sellest varjualusest viib soovi korral veetakso taamal paistvale eksklusiivsele saarele – jälle 2000 vatu eestPort Vila linnas on üsna korralik meretarvete kauplus, aga mulle vajalikku vaierit (trossi) oli neid vaid 8 meetrit! 😢 Vaja on 13…Tanklas müüdi bensiini kõrval MASUUTI! 😲 Haises nagu diisel, ju siis mingi keelest tulenev kiiks.Teises tanklas oli kirjas diisel – lasin kanistrid 15 000 kohaliku eest täis. Just 93 liitrit oligi kulunud viimasel ülesõidul.Järgmisel hommikul oli lahele ilmunud suur kruiisilaev, mille ümber siblisid päästepaadid – nendega toimetati turiste maale ja tagasiKõrgemal ausammas esimese ning teise maailmasõja ohvritele, lahel paistab ühe karantiinipoi peal Hilja, teise peal kohalik katamaraan, kaugemal ankrus kruiisilaevHilja mast vasakpoolseim, näha on ka kogu minu siin viibimise ajal lahel ankrus olnud neli eest alla käiva aparelliga transpordilaevaTuristide maaletuleku ala oli aiaga piiratud, aiaäärne täis plakatitega ning hõikavaid ekskursioonide, sukeldumiste ja mille iganes veel pakkujaidEdasi sattus turist järgmisse “tsooni”, kus ettevõtted oma telkides teenuseid reklaamisidÜheks elamuseks pakuti kahele pontoonile ehitatud ja 30HP võimsusega mootoriga jetilaadse asjandusega lahe peal tiirutamistSelleks, et katkine vöörstaak koos eespurje ning rulliga maale saada – liikusin ma Waterfront’i tasulisele poile, enne seda tõstsin nende kaile asjad maha. Pildil paistab taustal pealinna nooblite hotellide, Spa-de, basseinide ja jõusaalidega Iririki saar.Selgus, et saarel pole kellelgi võimekust trossile otsa pressida – seega ehituskaupade poest leitud vaierile tuli silmus teha käepäraste vahenditega.
Nii palju oli boatyard’iga suhtlemisest abi, et sain endale abiks ühe töömehe. Kui asusin parandatud vöörstaaki masti kinnitama, avastasin purunenud 8mm läbimõõduga poldi, mis hoiab koos alumisi saalinguid!! Peab Selden’i inseneridele au andma, et mast ka sellises olukorras ikkagi püsti seisab!
Olles poil Iririki saarest umbes 300 meetri kaugusel, käisin uurimas võimalust seal väike ring jalutada. Jälle 2000 vatut! Ei, aitäh! Sarnaselt eelmistele kohtadele – polnud mul siia ka nii väga vaja pääseda!Tuulevaikne täiskuuööJärgmisel hommikul läksin ühistranspordiga polti otsima. Rohkem kui taksosid liigub minibusse. Nendega on mõistlik hind enne kokku leppida. Tänu kohalikelt saadud infole, teadsin tariifi – 150 (~1.- €) vatut. Kõige rohkem üritati küsida 1000!Mis iganes selles minibussis reisijale lisaks keelule suitsetada ning juua veel tabu on…Bussisõit on ajavõit 😎Sama pikkusega purunenud (üleval) sisekuuskandiga polti ei leidnud, tuli võtta tavaline ja läheneda loovalt – ühes nurgataguses töökojas käiasin selle “miinus-peaks”
Kuna siin piirkonnas on orkaanihooaeg kuni aprillini, siis olin seniajani ainuke n-ö aktiivne purjekas ja purjetaja. Eile ilmus naaberpoile üks katamaraan. Nad olid näinud mu toimetamisi ja enne järjekordset jullaga jahile suundumist “võtsid mu rajalt maha” 😆. Tegime õlled (õigemine nemad omale ja mulle) ja vastasin nende küsimustele, mis asju ma ajan ja miks ma siin olen. Pikalt plärada ei saanud, sest ma olen tegelikult eilsest passi löödud templi järgi riigist välja kirjutatud! Nii mõndagi oli vaja veel teha!
Austraaliast pärit purjetajad Andrew (Waterfront’i bossi nimekaim 😉) ja Dominic naaberpoil olevalt karamaraanilt (mitte sellelt, mis varasematel piltidel oli)
Laev on jälle korras! Suuna võtan Saalomoni saartele. Eelinfo järgi Rennel’i saarele (see oleks kõige lähemal) kohe minna ei tohi, mõnes suuremas kohas tuleb esmalt riiki sisenemine vormistada. Ju siis teen San Cristobal’is esimese peatuse. “Valemis” suurim muutuja – tuul, võib edasised kaardid väga segamini lüüa!
Viimasel ajal on puhunud ja niipalju kui ennustused ette näitavad, puhub ka edaspidi – Torrese väinas (eraldab Austraalia’t ning Paapua Uus-Guinea’d) läänest, ehk mulle vastu. Prognoosid lubavad, et puhub tugevalt… 😕 Ilma oleksite-poleksiteta liigun nüüd 5-6 ööpäevaga Saalomoni saartele, siis vaatan kuidas ja kuhu edasi! ⛵
Estonia