Pealinna ankrualal karantiini poi peal
Teisipäev, 30.detsember 2025, kell Vanuatu’l 20:00 (09:00 UTC, Eestis 11:00).
Vanuatu saare Efate ankruala, riigi pealinn Port Vila – sõidetud Fidži’lt 539 nm, 116 tundi (peaaegu 5 ööpäeva).
… jätkub eelmises postituses kirjutatu.
Mast töllerdas edasi-tagasi, paremale-vasemale! Selline vaatepilt ei lõppe millegi muuga kui masti alla tulemisega!
Vöörstaak (maakeeli see tross mis kinnitab masti eestpoolt) oli katkenud, eespuri oma falliga hoidis veel masti eest poolt kinni.
Sööstsin ette ja kinnitasin vööri spinni falli ning tirgi!
Küll tundusid ikka pikad need sekundid! Ning aeglased liigutused mis ise tegin!
Kuna rullis eespuri rappus kurja-kuulutavalt, siis oli parem see pardale lasta.
Sain vabaks jäänud foka falli ka masti toestuseks vööris kasutada.
Kui masina jõul edasi liikumist alustasin, avastasin et roolimehhanism on selgi korral haiget saanud.
Rooliratas käis vabalt ringi – järelikult on ülekande kett jälle pooleks.
Ehk on seekord vaid ühes lülis probleem – üks ketilukk jäi mul Aitutaki’l varuks.
Vahepeal oli alanud tugev vihmasadu ja tuul aina tugevnes.
See oligi lubatud tormi moodi ilm. Et vunki juurde panna, hakkas välgutama ning müristama!
Möll kestis poole hommikuni! Vihma sadas horisontaalis! Laine tõusis järjest kõrgemaks.
Lisaks oli see kõik mulle täpselt vastassuunast!
Liikusin ilma purjedeta ning otse laineisse – seetõttu kannatas väga kõvasti mu kiirus. Pigem oli see aeglus. Kuidas teisiti nimetada 1.5-2 sõlme. Mitmed lained käisid pahinal üle parda!
Enne lõunat ilm lõpuks leebus, ka minu sõidunurk ümber saare muutus laine suhtes veidi mugavamaks.
Arvutusliku esmaspäeva hommiku asemel, jõudsin kohale enne õhtut.
Hommikul vaja hakata tegelema riiki sisse klaarimisega ning uue vöörstaagi otsimisega.
Järgmisel hommikul tänaval kõndides sattusin juhuslikult märkama silti “BioSecurity”. Selgus, et sellest kontorist tulebki asju ajama hakata, paberite korda saamiseks.
Siinne ametnik oli ainuke, kes soovis oma toimingute tegemiseks Hilja pardale tulla.
Et minu kummipaat on üsna väike, siis kasutasime veetaksot.
Härra vaatas mõned kapid üle, küsis värske liha, taimse kraami ning prügi kohta.
Mul talle midagi sellist öelda polnud, mis huvi oleks pakkunud.
Pärast arve (umbes 45.-€, veetakso 6.- €) tasumist, juhatati mind paar hoonet eemal asuvasse tolli kontorisse.
Nende toimingute eest raha ei soovitudki.
Selgus, et immigratsiooni kontor on hetkel asukohta vahetamas, seetõttu peaksin passi templi saamiseks lennujaama minema. Asub see linna teises servas.
Abivalmis tollimees helistas umbes kümnele numbrile, millest viimaselt öeldi, et õige mees peaks kohe siia kanti tulema! 🙂
Selgus, et vajalikku atribuutikat kaasas tal hetkel pole – vaja kodunt läbi käia.
Kutsus mu kaasa – saingi kolmveerandtunnise autosõiduga väikese esmase ülevaate linnast, kuhu seekord sattunud olen!
Lõpuks tempel passis, läks see toiming maksma umbes 30.- €
Mind tagasi kesklinna toonud, sain hakata omal käel ringi vaatama.
Nii nagu jõulud ja ehtes kuused 36-kraadises soojas tunduvad kummalised, nii ka aastavahetuse ootus ilma külma ja lumeta (ok, pole seda ka Eestis enamasti) võtab minusugusel põhjamaalasel näo muigele.
Ma pole sel perioodil vist kunagi Eestist ära olnud, liiati nii teistmoodi keskkonnas.
Inimesed tunduvad kerges ootusärevuses, võib-olla veidi kiirustavad ja selles osas pole vist miskit vahet kus maailma nurgas aastanumbrit vahetada! 😊
Head vana aasta lõppu!
Estonia