Parempoolne parduun on lapitud, nüüd katkes vasakpoolne – sellel alumisel (jämedamal 7-millimeetrisel) osal ka pooled kiud puruks!!
Pühapäev, 15.märts 2026, kell Kesk-Indoneesia’s 18:00 (10:00 UTC, Eestis 12:00).
Indoneesia, Timor’i saar, Kupang’i linna ees ankrul – vahepeal pole edasi liikunud.
Siia kirjutan jälle hoiatuse nendele, kes negatiivset lugeda ei soovi! 😕
Mõned järgnevalt kirjeldatud asjad pole tingimata seotud Indoneesiaga – nagu võiks pealkirja lugedes arvata. Asju juhtub ja need ei küsi, kus parasjagu asun.
Juba 2 nädalat pole päikesepaneelid elektrit tootnud!
Kuna edasi liigun mootori toel, siis polekski see justkui märkimist vääriv probleem, ent ankrus olles on suht nüri 2 korda päevas masinaga akusid laadida.
Pusisin pool päeva põhjust taga ajades ja lõpuks avastasin, et minu poolt remonditud kahe paneeli ühenduste vahele oli kusagilt ikkagi osanud vesi enesele leida läbipääsu!!
Oli lühistanud erinevad paneeli-sisesed vooluringid ja kogu süsteemil pinge alla viinud.
Sain korda! Näis kauaks!
Linna ees lainetuses ankrul olla – oli üsna ebameeldiv.
Laev keeras end vahest külglainesse ja see kõikumine oli kõike muud kui talutav!
Selle vältimiseks viisin kummikaga ahtrist kaugemale välja teise ankru.
Nii sain laeva sättida vööriga lainete suunda.
Järgmisel õhtul laeva tulles – avastasin katkenud ahtriankru otsa!!!
Ka vööriankru ots (köis) oli puruks!!!
Ainult tänu lisaks kinnitatud ketile vööris – püsis laev veel oma kohal!
Ma ei oska arvata, mis jõud see oli – et vööriankru ots katki rebida!
Olen selle otsaga väga tugevate tuulte ja lainetustega ankrus olnud.
Kindlasti pidi keegi sõukruviga takerduma ahtriankru otsa külge ja sellega rebinud siis ka Hilja paigast!
Kelle käest ka ei küsinud (translate‘i abiga) – väidetavalt polnud keegi midagi näinud!
Uuel hommikul suundusin politseisse. Erilist usku abisse polnud, aga käisin ikkagi ära.
Isegi mingi suurema bossi juurde viidi ja lasti oma lugu rääkida.
Lubati tulla peale lõunat koha peale.
Pimedas lõpuks kaks politseinikku saabus. Rääkisin ja näitasin pilte ja sellega kõik piirdus.
Ööseks läksin ankrusse saarte vahele.
Kummipaadist proovisin mööda põhja kolmest karabiinist tehtud “konksu” lohistades ankrut leida, sest sukeldumiseks oli vesi mudast läbipaistmatu.
Abi sellest polnud – olin ilma jäänud varuankrust, 3-4 meetrist ketist ning kahest heast seeklist! 😢
Hommikul kontrollisin õli taset mootoris ja käigukastis.
Käigukasti õli on hall!! See tähendab, et selles on vesi!!
Vahetasin õli ära ja enne siit lahkumist vahetan uuesti.
Praegune vahetus on n-ö läbipesu.
Tähendab, et sõukruvi juures olevad tihendid on kulunud – nende vahetamiseks on vaja laev välja tõsta!
Bali või Lombok’i saartel vist peaks selline võimalus olema – netis olev info lubab seda arvata.
Kolmapäevaks-neljapäevaks (18-19.märtsiks) lubatakse karmi ilma Korallimerele.
Edwin’iga jutustades sain järjekordselt kinnitust, et olen valel ajal vales kohas!
Tema oma mitmekümneaastase kogemuse jooksul purjetajatega kokku puutudes – pole minusugust sellisel aastaajal, seda teekonda läbivana kohanud!
Järgmiseks plaanin ületatada Sawu mere ning jõuda Flores’e saare linna Ende.
Peaks veidi enam kui ööpäevane teekond olema, ilmaennustus lubab siia rahulikke olusid.
Estonia