Kummaline korallidest ning muust meres leiduvast seguga laotud ehitis – mingi kunstikoda vist…
Teisipäev, 18.märts 2025, kell Seltsisaartel 18:00 (kolmapäeval 04:00 UTC, Eestis 06:00).
Prantsuse Polüneesia – Seltsisaarte hulka kuuluv Maupiti, sõidetud Bora-bora’lt 29 nm (lisaks sisemeres 9 nm), 6 tundi, kokku 1467 miili.
Maupiti’le peaaegu ei saanudki purjetada. Kui eelmisel päeval ankrul olles puhus pidevalt 10 ja rohkem m/s tuul, siis täna oli vaikus.
Ainult vastik vana laine õõtsutas diislituule toel edasi liikuvat jahti.
Kõigutas nii palju, et pool teekonnast istusin igaks juhuks väljas – justkui merehaigus tahtis endast märku anda.
Sissesõit saarele oli üks keerulisemaid seni – üsna kitsas, mitme pöördega, hoovus sattus olema täpselt maksimaalselt vastu, laine ka kõrge ning jõuline!
Õnneks oli valge aeg, laevatee väga hästi liitsihtide ning toodritega tähistatud – kõik sujus!
Ausalt öeldes, tegin siin ka kerge põhjapuute – vahetult enne ankrualale jõudmist! 😌
Arvatavasti on 10 aastat vanale kaardile kantud liivaseljandik tuulte ja lainete mõjul liikunud ning kohas, kus pidanuks veel olema 3-4 meetrit sügavust, sõitsin vaikse käiguga kiilu liiva sisse!
Tagasikäiguga välja ning veidi eemal lasin ankru 6 meetri sügavusele.
Üks paremaid merehaiguse vastu toimivaid meetmeid on kõhutäis (kui on selline hetk, et see väljapääsu otsima ei hakka 😉).
Jalutasin külas ringi ning ei saanud vastu panna kiusatusele üks ports tänavatoitu osta.
Tagasi laeva jõudes, võtsin lahti oma peamise navigatsioonivahendi – selle klaas oli viimastel päevadel imelikult “irvakil”.
Kahtlused said kinnitust – avastasin, et mõni aasta tagasi kord juba uuesti, ühe telefoniparandaja poolt, liimitud klaas on lahti! Mingi kogus vett ka juba sisse sattunud!
Jälle tuli appi võtta Sika!
Puhastasin pinnad ja liimisin uuesti klaasi kinni, palju närvirakke kulus lintühenduste uuesti paika saamisele – töötab!
See saar on nii väike, et liiklusvahendiks sobib jalgratas!
Leidsin 4 tunniks sobiva 5 USD eest.
Midagi on siin sellist, et paneksin selle koha oma lemmikute kindlasse tippu!
Ei oskagi öelda, kas äärmiselt vaikse veega ankrukoht, mugav jullakai (mille lähedal joogivee kraan), järjekordselt sõbralik rahvas või mis veel selle põhjuseks võiks olla!
Saabki otsa Prantsuse Polüneesia – Maupihaa on veel jäänud.
Sel saarel elavad mõned pered, mobiililevi pole.
Järgmisena uus riik – Cooki saared, täpsemalt suundun Aitutaki’le.
Saatsin ette teate saabumise kohta ning võiksin sinna jõuda 4-5 päeva pärast.
Järgmise võimaluse kohta internetti kasutada – mul info puudub.
Ees ootavad, võrreldes senisega, oluliselt pikemad ülesõidud.
Juttude ning leitud info põhjal üsna bürokraatlikud sihtkohad.
Õnneks kõik süsteemid laevas töötavad (isegi viimasel ülesõidul koomaseisundis viibinud tahvlil, tuli erinevate laadijate ning juhtmetega “mängides”, taas eluvaim sisse!), tervis on korras, söödavat-joodavat peaks ka pardal piisavalt olema!
⛵😎
Estonia