Idaküljes asuvas Taputapuatea külas asuv iidne püha koht
Neljapäev, 13.märts 2025, kell Seltsisaartel 20:00 (reedel 06:00 UTC, Eestis 08:00).
Prantsuse Polüneesia – Seltsisaarte hulka kuuluv Raiatea, sõidetud Huahine’lt 29 nm, 6 tundi, kokku 1400 miili.
Raiatea pealinna ümbruses pole väga palju mugavaid ankrukohti, ümber saare on valdavalt üsna sügav.
Pildil oleva sadama kõrval polnud isegi vaba poid, hakkas hämarduma.
Kaardi järgi võiks seal leida umbes 10-15 meetri sügavust vett ja “luurates” sellist kohta sain hakkama esimese põhjapuutega!!
Ei miskit hullu, oli üsna pehme, mitte mingi kolakas. Kiirust ka polnud eriti, tagasikäiguga liikusin sellest kohast eemale.
Liginedes teisele potensiaalsele kohale, käis “kõks” mulle üllatuseks varem, kui oskasin oodata! Teine!
Kindlam on ikka minna sinna suunda, kus teised ankrus on. See jääb kaldast kaugemale, aga mis teha.
Õhtul oli tuult ebamugavalt 10 ja vahest rohkem m/s. Nendes oludes ja “läbielamiste” järel oli lõpuks kergendus, kui ankur pidas.
Ring saarel tehtud, oli mul piisavalt aega laeva põhja alla sukeldumiseks – kiilul allosas olev mürkvärv on saanud veidi kraapida, seega ei juhtunud miskit erilist õhtusel maaga kohtumisest. 🙂
Teine lugu on kummika mootoriga!
Selle sõukruvi juurest on kahtlaselt õline.
Järgmisel hommikul lammutasin jala laiali.
Kõige tõenäolisemalt on veepumba tihend väsinud ning vesi leidnud tee ka reduktorisse.
Pesin bensiiniga kõik puhtaks ja esialgu pole aru saada, et miskit halba juba juhtunud oleks.
“Uue tihendi” tegin Sika’ga (kes ei tea, siis see on must ja mäkerdav silikoonmass).
Päeval igaks juhuks ostetud transmissioonõli läks ka käiku!
Nüüd edasi Bora-bora saarele! 🙂
Estonia