Pakki oodates

Avaleht > Blogi

Kui akud tööstuskaupade poest autoga ära oldi nõus transportima, siis sai kiire põige ka toidukauplusesse tehtud – raskeid toidukaupu varuma!

Teisipäev, 11.veebruar 2025, kell Markiisaartel 12:00 (21:30 UTC, Eestis 23:30).
Prantsuse Polüneesia – Markiisaarte hulka kuuluv Hiva Oa saar, Atuona linnakese lähedal asuv MMS staapelplats.

Tarbeakude osas pole miskile imele loota – need on oma elutsükli lõpetanud ja uusi on vaja!
Kohalikus tööstuskaupade poes (Hiva Oa esimeses postituses on mul see juhuslikult pildile jäänud) polnud pakkuda muud kui autode käivitusakud – ehk siis klassikalised happeakud (vähemalt hooldevabad) ja maksimaalselt 120 Ah.
Aga nagu tõdeb Haljala vanasõna:
Parem tutikas happeaku, kui pekkis AGM või liitium aku!
Äkki oli hoopis Tõstamaal selline ütlus… 🙃

Poe taustal veoauto kastis akud ja toidukaubad

Kuna poe peremees oli akudele nõus andma 20% allahindlust, siis maksin kokku 375.- €, mis polegi kahe sellise aku (vanad olid kaks 140 Ah) eest väga kõrge hind. Kui need mind kasvõi kaks aastat teeniks – oleksin väga rahul!
Õnneks olid uued akud täpselt samade mõõtudega nagu eelmised ning paigaldamine käis kiiresti!

Maksin eile ikkagi kohalikule (Tahiiti’l) Fedex’i esindajale 42.- € juurde (sellele lisaks tuleb veel tolli ning deklareerimise tasud), et pakid kindlasti lennukiga liiguksid.
Ei pidanud teadmata ootamise aega selle summa vääriliseks.
Teisalt kasvatab iga päev laevaga maa peal – lõpparve suurust!
Isegi aerosoolõli kohta olevat leitud mingi uuem juhend, et selle ikkagi võib saata õhu kaudu. 🙂

Aga kehv uudis tuli mõni tund hiljem, kui selgus et esmaspäevane lend oli juba varahommikul väljunud ning täna sel suunal ei toimu mitte ühtegi!! 😢

Räägitakse, et tankla ei müü võõrastele laevadele kütust. Varustuslaev tuleb laupäeval – siis peaks jälle saama.

Siin on jälle (nagu ka 2024 aasta kevadel Panamas imestasin) üllatavalt palju taanlasi!
Sel korral lisaks tavapärastele purjetajatele – on kolm ainult noorte seltskondadega laeva.
Kõik on vanuses 18-25 aastat, igal purjekal 12 meeskonnaliiget.

Äge oli vaadata, kuidas umbes 10 noort nagu mesilased põhja kallal toimetasid – 5 päevaga tehtud!!

Üks on kapten ja teine tüürimees – nemad saavad palka, ülejäänud 10 on reisi ise kinni maksnud.
Siinsetes vetes seilamine kestab neile 3 kuud ja leping sisaldab ka laeva põhjade puhastamise ning uue mürkvärviga katmise.

Sedasi värvitakse ankrukett iga 10 meetri tagant, et oleks teada kui palju ketti on välja antud. Noored taanlased olid väga tegusad!

Korra käis peast läbi mõte enne paki saabumist lasta Hilja vette tõsta, aga kuna mootoril veepump ei tööta generaatorita (õigemine selle rihmata), siis oleks pidanud riskima ankrule minekul loetud minutitega, sest mingi aja töötaks masin ka jahutuseta. Nihelemisest siiski kaugemale ei jõudnud.

Mingid kärbse või kihulaselaadsed on paljud väikesed avad (pildil akna lingid) “täis” toppinud ja sealt kukuvad välja tõugud või praht 😲

Laevas koristamisele ja päevase palavuse trotsimisele tõi täna vaheldust Hilja platsil liigutamine.
Üks veel rohkem tagumisem – Taani laev tõstetakse peale lõunat vette.
Seega liigutati ka mind väravale-ookeanile lähemale!

Kolm katamaraanijurakat täitsid varem selle ala
Esireas! 😆

Saa teavitusi, kui Hilja postitab