Lisasin Hilja “päikeseparki” ühe “lahtise” paneeli – elektrit pole kunagi liiga palju. Kui pilti suurendada ning hoolega vaadata – on näha ka poomi otsast vööri minevad otsad, mida võib juba täie õigusega preventer’iks nimetada
Teisipäev, 31.jaanuar 2023, kell Roheneemel 11:00 (12:00 UTC), Sal’i saarest kirdes 200 nm, Mauritaaniast läänes 290 nm, sõidetud 692 nm (El Hierro’lt 515 nm, 89 tundi).
Eile õhtul läks tuul tugevamaks 10-15 m/s, keeras pakstaaki. Fokal on pea kogu teekonna (välja arvatud küljetuules) väike poom (mitte spinni oma, kuna seda mul polegi) toeks olnud, kroodi jätsin 2/3 lahti ja öine ralli algas! Lõunaks võisin ette kanda ööpäevas 153 miili läbimisest! Olin tasa teinud kaotatu ja juurdegi võitnud!
Üks “kohtumine” pealelõunast – astusin just kokpit’i, kui laevast vaevalt meetri kauguselt “ujus” mööda poole-meetrise läbimõõduga kollakaspruun kilpkonn. Pildile mõistagi nii lühikese reageerimisajaga ei saanud ning kihutava laeva kurssi ka ei raatsinud muuta.
Kuna tuult oli piisavalt (aega ka 😆), siis vaatasin üle päikesepaneelid ja võimalused elektri juurde saamiseks. Kui diislit ei põleta, on Hilja pardal võimalik elektrit saada akudest või päikesepaneelidest. Tarbijaid jätkub – lambid, veepumbad, muusikamängija, külmkapi ning autopiloodi-navigatsioonivahenditeni.
Juba aastaid on laevas kapis seisnud kunagi Rootsist kaasa saadud kokku klapitav päikesepaneel oma kontrolleriga. Panin siis selle ka süsteemi. Statsionaarsete paneelide miinus on nende asend – ainult teatud hetkedel päevas (sõidu ajal) on need risti päikesekiirtega.
Panin ühe pika otsa poomi otsast vööri knaapidesse, sealt läbi plokkide kajuti lae peale tagasi pelide juurde – nüüd võin öelda, et kasutan preventer’it. See takistab ise-eneslikku halssi ja hoiab taganttuules-laines poomi paigal.
Kui õigesti mäletan näitas sellist varianti mulle kunagi Salacia kapten, kes omakorda sai info Troll’i kaptenilt.
Varem oli mul lihtsalt üks peenike ots, mis parduuni tekipealse kinnituse küljes oleva ploki kaudu poomi otsa paigal hoidis.
Kolmapäev, 01.veebruar 2023, kell Roheneemel 11:00 (12:00 UTC), Sal saarest kirdes 50 nm, Senegalist läänes 380 nm, sõidetud 863 nm (El Hierro’lt 686 nm, 113 tundi).
Tuul konstantselt 10-15 (seda ka lubati), laine eilsest juba 3-4 meetrit (kohati vist kõrgemgi). Võimsad veemäed!
Öösel käis selline ralli, et kahtlesin kas olen ikka oma kruiseri pardal või on tegemist mingi reisseriga (võidusõidupaat). Kella peal oli pidevalt kiiruseks 7-9, aeg-ajalt 10-11. Veekohin, solin ja pahin on nii kõrge detsibelliga, et kui seda tööna teha, peaks vist tööandja kõrvatropid või kuulmiskaitsmed eraldama.
Keskööks asusin punktis, kuhu olin soovinud arvestuslikult jõuda 12 tundi hiljem!
24h läbisõidu minu absoluutne rekord – 171 nm!! Sõge kihutamine – keskmine kiirus üle 7 sõlme!
Osalt veekohina (taganttuul ise nagu ei teegi väga häält 😆) aga ka mu meelest jukerdava AIS-i (annab minust märku teistele laevadele ja nendest minule) tõttu polnud uni kõige täiuslikum. See aparaat juba veidi aega vilgutab oma error-i tulukest. Arvutiga tema hingeelu uurides saan aru, et satelliite ta näeb, kuid miskipärast on raskusi nende “sidumisega”. Esimest korda panin seda tähele Saksamaal, kui kodunt küsiti, et miks ma keset laevateed MarineTraffic’u järgi justkui ankrus (ümmargune täpp paigal) oleksin.
Pistsingi siis tihedamini pead uksest välja ja uni oli seega hakitum. Kogu selle 5-päevase sõidu jooksul nägin kahel esimesel päeval kokku kolme laeva, hiljem mitte ühtegi.
Aga ükskord ikka hakkab maa paistma 😎!
Seekord tuli olla telefonileviga ettevaatlik – siin on kõneminut peaaegu 1 euro ja internetti pakkus Elisa (reaalsuses tellimine ei töödanud, muidu võib-olla isegi oleks…) 1 nädalaks 1Gb 24.- € eest.
Pärast 120 tundi ookeanil ja 737 meremiili läbimist jõudsin Sal’i saare ainukesse Palmeira sadamasse, kus jahid saavad seista ainult ankrul. Tasu selle eest ei küsita, keegi raadiole ei vasta ja ise tuleb kõrval seisjatega “koostöös” enesele sobiv koht leida.
Mõistagi oli kaasaegse inimese esimene eluline vajadus hankida internet!
Maale jõudes saadi sellest aru ja juhatati mind sadamast mõni tänav eemal asuva nurgapealse müügikoha juurde, kus lühike tüsedam öö-tooni mammi mu telefonisse 11.50 € eest (sellest 1.50 € teenustasu) sidevõimelise kaardi “installis” – kehtib kuu aega ja võimaldab 5 Gb andmete liigutamist.
Aga ärge valige firmat – Unitel T+. Kõik on hiljem naernud, et ma pole esimene selle reha otsa koperdaja 😆. Levi lõpeb alati koos asulaga! Meil oli ka kunagi selline oma Q-GSM.
Estonia