Üle Biscaya

Minu Biscaya ületuse track.
Esmaspäev, 24.oktoober 2022, Hispaania kell 08:00 (06:00 UTC), Santander’ist 39 miili loodes, sõidetud 1834 nm (Belle-Ile saarelt 260 nm, 48 tundi).
Kes ei soovi lugeda ilmaoludest ja purjetamisest pikemat juttu, siis peab ootama järgmist postitust 😉.

Tavaliselt ületatakse Biscaya laht Brest – A Coruna sirget pidi: 330 miili, umbes 2,5-3 ööpäeva.
Vähem levinud on rannikut mööda läbimine: 660 miili.
Ma otsustasin proovida kahe variandi vahepealset: umbes 250 miili, sõidetav 2 ööpäevaga. Lisandub mõistagi osaliselt ranniku läbimisele kuluv aeg.
Olin juba mitu päeva prognoosides vaadanud laupäeva-pühapäeva, kus ookeani poolt tuli edelast peale suurem tormimõõtu pilvemassiiv (võiksin vist tegelikult teada mis on sellise moodustis nimi: madal/kõrgrõhkkond, tsüklon või front – aga ei tea 🙂).
Lõunast Hispaania suunalt, mööda Prantsusmaa rannikut liikus põhja poole väiksem, kuid ka üsna tugevate tuultega massiiv.
Nende vahele jäi n-ö puhverala, mida vist siis mõlemad neutraliseerisid ja selles olid Windy veebirakenduse “multifilmiliku” mudeli järgi talutavad tuuled.
Mööda rannikut edasi liikumise tegi ebameeldivaks Hispaania poolt tulev vastaline ning tugev tuul.
Valik oleks olnud oodata nädala algust…

Laupäeva hommikul oli äratus kell viis. Ma pole vist kunagi varem nii palju erinevate tuule, iilide, laine (suundade, kõrguste, ummiklainete) prognooside, teepikkuste, nurkade – uurimise ning arvutamisega tegelenud, kui sellel varahommikul. Pigem kahtlesin…
Lõpuks oli kindel ainult see, et ma hakkan kell 8 (varane äratus oli tegelikult selleks, et startida kuuest) liikuma ja saare idaserva tagant välja saades, hindan hetke tuult ja lainet ning seda prognoosidega võrreldes otsustan, kas julgen usaldada kahe järgneva päeva ennustust!
Esimene hea otsus oli mitte välja sõita pimedas! Kell 8 oli valge ning slaalom saare tuulealusel küljel olevate rohkete kalavõrkude vahel võimalik.
Nurga taga ootas mind üsna rahulik meri, tuult 5-6 m/s. Suund selline, et tihttuules sain võtta kursi vastaskaldal asuvale Hispaania linnale Gijon. Vana sai oma lonksud, seekord oli mul tõesti soovitut vaja…
Alternatiiv oleks jõuda umbes 10 tunni pärast kagu suunal asuvale Yeu saarele. Sinna purjetamine oleks olnud täpselt vastu tuult, mis pärast lõunat pidi lisaks tugevnema.

Loomulikult tugevnes tuul ka minu valitud (soodsamal nurgal) üle lahe suunal. Prognoosi järgi pidi kella 15-16 ajal tuul tõusma, puhangud kuni 16-ni ja raugema umbes keskööks. See oli mööda Prantsusmaa rannikut tuleva tuule mõju. Ookeani pealt oli oodata tugevama tormi (iilid kuni 28m/s) jõudmist pühapäevaks.

Plaan oli pühapäeva hommikul keerata kagu suunda, et torm enda selja tagant läbi lasta.
Arvutused olin teinud tagasihoidliku 4,5-sõlmelise kiirusega.
Laupäeva hommikust lõunani tegi Hilja väga head käiku: kiirus 6-7 sõlme!

Tuul tugevnes oodatult 10-13 m/s, mõlemad purjed rehvitud, laeva kiirus väga hea. Maksimum tuli kella 20-21 ajal kiirelt, aga hoopis 18!!! Laine keris kõrgeks, ent veel ei seganud kiirust. Umbes kella 23 ajal tundus kõik stabiilne, ise väsinud. Läksin magama. Paar-kolm tundi hiljem ärkasin peaaegu vaikuse peale. Mootor urises endiselt ühtlaselt, aga peaaegu kokku rullitud foka (kroot oli koos) loperdas laisalt. Tuul oli kahanenud 2-3 m/s.
See oli tuuleauk kahe massiivi vahel.
Kella 5-6 ajal jälgisin silmapiiril ookeani pool paistvate tumedamate pilvede all välkude valgusetendust. Veidi oli ka kõhe, sest selle “mängu” eest tuli minul jalga lasta.
Samal ajal hakkasid sealt kohale jõudma ka lained, mis teiselt suunalt tulevatega tekitasid ummiklainetuse ning nendesse kadus mu hea kiirus.
Pühapäeval oli omapärane näha oma kursi ees kogu aeg heledamat kohta hallide pilvede vahel!
Millalgi sel ajal kui “sisenesin” lahe ossa, kus mere sügavus langeb kiirelt paarisajalt meetrilt neljale kilomeetrile – tundsin huvitavat lõhna lõuna suunalt. Justkui sooja liiva lõhn. Ei tea, kas Hispaaniast…
Enne lõunat sain “pihta” ookeani poolt läheneva tormi servaga, tuul 13-15 m/s, maksimum jälle 18.

Umbes kell 16 õnnestus lõpuks “põgeneda” ja justkui paradiisi väravana mõjus ilusa sinise taevaga pääsetee hallide pilvekogumite vahel.
Kell 18 sain ühe väiksema pilve all veelkord sugeda – tuul kuni 15 m/s, laine ka jälle püsti.
Mul oli juba kõrini sellest laine ja tuule poolt väntsutamistest. Rehvisin purjed, panin piloodi mugavamale kursile ja läksin magama.

Hetkeks olen jõudnud kaitsva Hispaania ranniku lähedale. Vaikses vastutuules 2-4 m/s tiksun Gijon’i linna suunas.

Biscaya on mul ületatud!
Ise terve, laevaga kõik korras! Järgmine kord sedasi ei teeks ja teistele säärase ilmaga ei soovitaks.